Veebruar - märgalade päev

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsiooni sõlmimise päeval, 2. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgalade taastamine aitab vähendada kliimamuutusi ja suurendada elurikkus

Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Konventsiooni täielik nimetus on "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon". Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti suhtes jõustus konventsioon 29. juulil 1994

2014. aasta septembri seisuga on konventsiooniga ühinenud 168 riiki ja territooriumi. Ramsari märgalade nimekirja on kantud kokku 2186 kaitstavat märgala.[2]

​

Märgalad Eestis

Rahvusvahelise tähtsusega märgalad (edaspidi – Ramsari alad) Eestis on Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, Alam-Pedja, Endla, Matsalu ja Nigula looduskaitseala, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka ja Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala. 

1. Matsalu rahvuspark, 29/03/94, 48 610 ha

2. Alam-Pedja looduskaitseala, 17/06/97, 34 220 ha

3. Emajõe Suursoo ja Piirissaar, 17/06/97, 32 600 ha

4. Endla looduskaitseala, 17/06/97, 10 110 ha

5. Hiiumaa laiud ja Käina laht, 17/06/97, 17 700 ha

6. Muraka looduskaitseala, 17/06/97, 13 980 ha

7. Nigula looduskaitseala, 17/06/97, 6 398 ha

8. Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, 17/06/97, 4 640 ha

9. Soomaa rahvuspark, 17/06/97, 39 639 ha

10. Vilsandi rahvuspark, 17/06/97, 24 100 ha

11. Laidevahe looduskaitseala, 31/03/03, 2 424 ha

12. Sookuninga looduskaitseala, 03/02/2006, 5 869 ha

13. Luitemaa, 27/01/2010, 11 240 ha

14. Agusalu, 27/01/2010, 11 000 ha

15. Leidissoo, 27/01/2010, 8 178 ha

16. Lihula, 27/01/2010, 6 620 ha

17. Haapsalu-Noarootsi, 8/02/2011, pindala: 29 380 ha

Rahvusvaheliselt tähtsateks märgaladeks peetakse Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Nätsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu-Suurlaht, Siiksaare laht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi Kootsaare-Mudaste rannaniit Hiiumaal, Rahuste rannaniidud ja Lõo laht, Häädemeeste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud ja Hari kurk.​

​

Eesti on viimase kümne aasta jooksul tegelenud aktiivselt märgalade looduslikkuse taastamisega.

Eestis on kuivendatud sood üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, kuid paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma ja süsinikku siduma hakkaks. Ülevaate soode taastamisest leiab siit - Märgalade taastamine aitab vähendada kliimamuutusi ja suurendada elurikkust | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

​

Veebruar kui teemakuu!

Lisaks märgalade päev fooksuele soovitame kogeda räätsadega matkamist rabades ja soodes, matkasuuskadega või -uiskudega niitudel ja jõeluhtadel, tõukekelgudega kaanetunud siseveekogudele. Loodusvaatlusena on põnev jälgida loomade jälgi ja liikumist looduses, hülgevaatlus rannikualal ning hundi ja kakuliste huiked metsas. 

Kakulised ehk öökullid (Strigiformes) on selts põhiliselt öise eluviisiga röövlinde, keda on maailmas umbes 200 liiki. Tavaliselt mõnikümmend minutit pärast loojangut teeb isaslind otsa lahti, lastes pesapaiga läheduses mitu korda järjest kuuldavale kõlava huu-uh-uh-uh-huuuu huike. Soodsa ilmaga võib see kosta kuni kolme kilomeetri kaugusele. Sageli kuuleb öö jooksul ka õõnsat kuvitt-kuvitt häälitsust, seda teeb rohkem emaslind. Mõnikord huikavad kakud terve öö, lõpetades alles tund või pool enne päikesetõusu. Harukordadel, eriti aprillis, lastakse üksikuid huikeid kuuldavale ka pärast päikesetõusu. Sompus ilmaga on kodukaku huikeid kuuldud isegi keskpäeval.Põhikontsert antakse tavaliselt märtsis, kui päeval juba sulatab ja õhtul uuesti külmetab. Sobivaimad õhtud-ööd on tuulevaiksed ja kuuvalged. Kakkudest saab rohkem lugeda siin - Eesti Loodus