Dan-Jonas Sparrok, Anne Ragnhild Porsanger ja Amalie Urheim leat prošeaktabargit Sámedikki rekrutterenprošeavttas. Priváhta

Dan-Jonas Sparrok, Amalie Urheim ja Anne Ragnhild Porsanger galget guđetge sámi váldoguovllu gokčat. Sii galget juohkit dieđuid stipeandaortnegiid birra mat fállojuvvojit sihke Sámedikkis ja Statens Lånekasses. Ovdamearkka dihte Sámediggi juolluda 50.000 jahkái sámi mánáidgárdde- ja oahpaheaddjeoahpuide, ja Statens Lånekasse ges sihkku 50.000 studieloanas

Loga eambbo alit oahpu stipeandda birra

Dan-Jonas Sparrok galgá máttasámi guovllus gávdnat sihke joatkkaskuvlaohppiid ja nuorra rávisolbmuid geat sáhtášedje álgit dáidda oahpuide. Go son oaidná ieš ahte lea hirbmat dárbu sámegielat mánáidgárdde- ja dábálaš oahpaheddjiide máttasámis.

– Máttasámi guovlu lea hirbmat viiddis, ja leat nu moattis geat hálddašit máttasámegiela, muhto mu bargu lea gávdnat sin ja muitalit dán erenoamáš buori vejolašvuođa birra, lohká Sparrok. 

Dál lea erenoamáš dárbu ođđa oahpaheddjiide ja mánáidgárdeoahpaheddjiide, ja Amalie Urheim gii bargá rekrutteremin julevsámi guovllus, lohká iežas hui duđavažžan stipeandaortnegiiguin mat leat erenoamážit julev- ja máttasámi guovllus. Dasa lassin diehtá ahte sus lea bargu go geargá.

– Munnje leat juo fállan virggi ja mus lea bargu vuordimen go gearggan oahpuin. Olusat mu skihpáriin eai sáhte dadjat seamma.   

“Nuvttá” oahppu

Anne Ragnhild Porsanger galgá davvisámi guovllu gokčat. Porsanger lea maŋimuš jagi studeanta ja galgá eanaš sosiála media bokte juohkit dieđuid, go dat lea vuohki mo sáhttá olusiid olahit.

– Dát lea hirbmat dehálaš go Sápmi dárbbaša ollu eambbo oahpaheddjiid ja mánáidgárdeoahpaheddjiid, ja mun han ieš vázzán lektoroahpu ja dieđán ahte lea buorre oahppu, lohká Porsanger.

Sámediggi lea dievasčoahkkimis mearridan ásahit rekrutterenprošeavtta go lea oalle heahtedilli servodagas gávdnat fágaolbmuid, eandalii mánáidgárddiide ja skuvllaide. Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR) dadjá ahte vaikko leat leamaš veahá bohtosat das go leat stipeanddat, de oaidná Sámediggi dárbbu vel eanet návccaid bidjat čalmmustahttit dáid ortnegiid.

– Dát lea dadjat juo nuvttá oahppu, ja lea dehálaš ahte mii juohkit dieđuid maid dan birra go áiddo dál leat nu buorit ortnegat nuoraide, deattuha Mikkelsen.

Mikkelsen lohká ahte son lea hui ilus go dát nuorat geat ieža leat studeanttat, leat váldán barggu veahkehit rekrutteret sámi nuoraid oahpaheaddjeoahpuide.