fbpx

Otsing

Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary 18.11.2022 – 09.04.2023

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
14 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Leonards Laganovskis. Perspektivnaya. 2009. Õli. Kunstikogu Vitols Contemporary, Riia
Näitus

Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary

Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii

„Mälu arheoloogid“ on esimene põhjalik sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust. Näitusel on väljas teosed Lätist, Rumeeniast, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Leedust, Eestist, Gruusiast, Slovakkiast, Albaaniast ja Ukrainast.

Näituse pealkiri sündis filosoof Walter Benjamini mõttest, et mälu ei ole mineviku uurimise tööriist, vaid miski, mida me kogeme ja mis üksnes vahendab möödunut – nii nagu maapõu vahendab sinna mattunud iidseid linnu. Inimene, kes soovib läheneda oma minevikule, peab kaevama („Ausgraben und Erinnern“, 1932). Seega ei ole mälu neutraalne vahend mineviku uurimiseks, vaid (nii kehaline kui ka ruumiline) kogemuslik suhe mineviku kihistustesse.

Näitusele kaasatud autoreid, aga ka kogujaid endid, võiks käsitada mälu arheoloogidena, kes kaevavad isikliku ja kollektiivse mälu eri kihtides, tuues esile mineviku ja oleviku põiminguid. Enamik neist on leidnud ainest isiklikust mälust, perekonna arhiivist, kohalikust elust ja kultuurist, keskkonnast, sotsiaalsest dünaamikast ja (kunsti)ajaloost. Näitus tõstab esile individuaalseid autoripositsioone ja kunstipraktikaid, otsides samal ajal nii visuaalseid kui ka sisulisi kokkupuutepunkte, mis koonduvad mälu ümber ning loovad regiooniüleseid ja põlvkondadevahelisi dialooge. Seda saab vaadelda polüfoonilise esseekogumikuna, mis sisaldab erinevas vormis ja eri nurga alt esitatud arutlusi mälu kohta ja ärgitab looma teoste vahel nii visuaalseid kui ka sisulisi seoseid.

Teosed näitusel

 

Audiogiid

Näitusega kaasnev audiogiid avab kõigi eksponeeritud teoste tausta ja seotust mälu teemaga.

Teksti loeb: Mirtel Pohla
Tekstide autor: Eda Tuulberg

Näituse audiogiid PDF Teoste tutvustused

Need tööd mitte üksnes ei vahenda konkreetseid ajaloosündmusi, vaid analüüsivad mälu toimimist laiemalt. Mõtestades mineviku sümboleid ja märke praeguses ajas, rõhutavad need mälu seotust olevikuga ja näitavad, et varem toimunust või minevikupärandist mõeldes tugineme alati tänapäeva ideoloogilistele ja diskursiivsetele raamistikele. Näituse üks oluline tasand on küsimus kollektiivse ja isikliku mälu vahelisest suhtest ning mälu ja mineviku sotsiaalsest mõjust. Nagu näitab Mircea Nicolae video „Romanian Kiosk Company“ (2010), eksisteerime inimestena paratamatult korraga nii isikliku kui ka kollektiivse mälu pingeväljas. Sotsiaalsete olenditena kõigume pidevalt stiihilisema ja fragmentaarsema isikliku ning selgemaid narratiive eeldava kollektiivse ja kultuurimälu vahel. Võib-olla loob selle kompleksse seisundi teadvustamine ja sellega leppimine eelduse empaatilisemaks, teadlikumaks ja avatumaks dialoogiks isikliku ja jagatud mineviku, oleviku ja tuleviku üle.

Näitusega kaasneb ingliskeelne raamat, kust saab lugeda intervjuud kogujatega, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning raamat sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.
Raamat e-poes

Kunstnikud

Viktor Alimpijev (Venemaa, snd 1973), Vladimir Arhipov (Venemaa, snd 1961), Jānis Avotiņš (Läti, snd 1981), Matei Bejenaru (Rumeenia, snd 1963), Blue Noses Group (Venemaa), Vajiko Chachkhiani (Gruusia, snd 1985), Kristaps Ģelzis (Läti, snd 1962), Dmitri Gutov (Venemaa, snd 1960), Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė (Leedu, snd 1977), Rasa Jansone (Läti, snd 1973), Jānis Kalmīte (Läti, 1907–1996), Alice Kask (Eesti, snd 1976), Vendula Knopová (Tšehhi, snd 1987), Eva Kot’átková (Tšehhi, snd 1982), Leonards Laganovskis (Läti, snd 1955), Goshka Macuga (Poola/Suurbritannia, snd 1967), Inga Meldere (Läti, snd 1979), Rustam Mirzoev (Ukraina, snd 1974), Deimantas Narkevičius (Leedu, snd 1964), Mircea Nicolae (Rumeenia, 1980–2020), Lucia Nimcová (Slovakkia, snd 1977), Adrian Paci (Albaania/Itaalia, snd 1969), Ievgen Petrov (Ukraina, snd 1972), Joanna Piotrowska (Poola/Suurbritannia, snd 1985), Tõnis Saadoja (Eesti, snd 1980), Krišs Salmanis (Läti, snd 1977), Monika Sosnowska (Poola, snd 1972), Antanas Sutkus (Leedu, snd 1939), Olga Tšernõševa (Venemaa, snd 1962), Artur Żmijewski (Poola, snd 1966)

Meeskond

Kuraator: Eda Tuulberg
Näituse kujundus: Anna Škodenko
Graafiline disain: Viktor Gurov
Koordinaator: Tiiu Saadoja

Koostööpartnerid:
Riia Kaasaegse Kunsti Keskus
Läti Kultuuriprojektide Assotsiatsioon

Toetajad