Toetatud projektid

I taotlusvoorus toetust saanud projektid

Toetatud projektid valdkonniti:

  • tugevam demokraatlik kultuur ja suurenenud kodanikuteadlikkus
  • laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele
  • haavatavate rühmade mõjujõu suurendamine

Toetusesaajad on esitatud tähestiku järjekorras. 

1. Tugevam demokraatlik kultuur ja suurenenud kodanikuteadlikkus

MTÜ Arvamusfestival
Arvamusfestival 10
€ 60 000

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist endast, teistest ja maailmast. Algatuse eesmärk on luua pidevas arengus veelgi paremad tingimused, et kõiki huvitatud inimesi ja organisatsioone võimestada, et nad saaks oma huve ja potentsiaali üheskoos võimalikult ära kasutada Eesti ja maailma paremaks muutmiseks. Eraldi fookuses on vabaühenduste (Arutelulabor) ning noorte kodanikuhariduslik võimestamine (Demokraatiatrenn).

 

Eesti Roheline Liikumine
Aktiivse vabaühenduste kliimavõrgustiku arendamine
€ 80 000

Projekti eesmärgiks on tõsta vabaühenduste ja olemasoleva kliimavõrgustiku huvi ning oskusi kliimapoliitikasse panustada nii kohalikul, riiklikul kui ELi tasandil. Seni puudub paljudel vabaühendustel teadlikkus, suutlikkus ning ühine hääl neis teemades mõjusalt kaasa rääkida. Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud järgnevad põhitegevused:
1. Vabaühenduste kliimavõrgustiku arendamine - tõhusam võrgustumine ja koolitused.
2. Kaasamise lihtsustamine riiklikes ja rahvusvahelistes kliimapoliitika protsessides - projektiperioodi jooksul on koostamisel mitmeid olulisi kliimapoliitikat mõjutavaid dokumente, eesmärgiks on dokumentides positiivse kliima- ja keskkonnamõju saavutamine ühenduste osaluse tulemusena.
3. Kohaliku tasandi kliimapoliitika kujundamisel kaasarääkivate ühenduste huvi ja võimekuse suurendamine - tagatakse kohalikele kogukondadele professionaalne abi oma kogukonnas aset leidvate kliimaprobleemide lahendamisel.
Projekti partneriteks on Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond.

 

Eesti Ökokogukondade Ühendus
Ühistarkusega juhtimise arenguprogramm
€ 41 820

Projekti eesmärk on osalusdemokraatia, kaasava juhtimise, kodanikuteadlikkuse ja vabaühenduste võimekuse edendamine Eestis. Projekti käigus tuuakse Eestisse ühistarkusel baseeruva juhtimismudelite nagu sotsiokraatia, holakraatia ja iseorganiseeruvate organisatsioonide teadmised ja oskused. Korraldatakse sotsiokraatia ja holakraatia meetodite koolitusi, tehakse arendustööd uuenduslike juhtimismeetodite koolituse loomiseks Gaia Akadeemia raames ning viiakse ellu loodud juhtimiskoolituse piloot 3x 3-päevaste moodulitena. Projekti tulemusel levib Eestis kohalik eestikeelne teave ühistarkust kasutatavatest juhtimismeetoditest; valmib koolitusprogramm, mida edaspidi jooksvalt pakutakse sihtgrupile; ~80 aktiivset kodanikku ja ~25 vabaühendust on saanud teadmised ja oskused rakendada ühistarkuse ja iseorganiseerumise baasil juhtimist. Projekti partneriteks on Teeme Ära SA ja Let's Do It World MTÜ.

 

Eestimaa Looduse Fond
Igaühe looduskaitse – keskkonnapositiivne kaasamine looduskaitsesse
€ 80 000

Projekti eesmärk on võimestada inimesi looduskaitseküsimustest aru saama ja ise aktiivselt looduskaitses kaasa lööma. Sihtrühmadeks on loodusest huvitatud elanikud, kes muidu ei puutu kokku keeruliste poliitikadokumentidega. Projekti tegevused on: osalemine põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027 protsessis ning seda toetavad igaühe looduskaitse üritused ja avalik kommunikatsioon. Algatatakse kogukondlikke oma piirkonna loodusest hoolimise üritusi – vikatiga käsitsi niitmise treeningud, mille raames hooldatakse looduskauneid kogukonnale olulisi maastikke. Viiakse läbi suur üle-eestiline niitmisvõistlus Eesti Rahva Muuseumi juures, mida võimendatakse üleriiklikus meedias ja mida toetavad sotsiaalmeedias jagamiseks valmivad videoklipid. Uuendatakse koduleht www.talgud.ee igaühe looduskaitse eesmärke täitvaks. Projekti partneriteks on Pärandkoosluste kaitse ühing ja Karula hoiu ühing.

 

Korruptsioonivaba Eesti
Väärkäitumisest teavitamise ja vilepuhujate kaitse edendamine Eestis
€ 59 775

Seisame Eestis silmitsi süsteemsete väärkäitumisest teavitamist pärssivate probleemidega: seadusandlus on vihjeandmise osas puudulik ning ühiskonnas on levinud negatiivsed hoiakud teavitamise kui „pealekaebamise“ osas.
Projekt keskendub neljale tulemusele:
1. Eesti seadusandluses on vihjeandjad kaitstud. KVE huvikaitsetegevused tagavad, et ELi liidu õiguse rikkumisest teavitajate direktiiv kohaldatakse Eesti seadusandlusse vihjeandjate õigusi silmas pidades. Huvikaitse lähtub rahvusvahelistest standarditest ning tugineb KVE liikmetest koosneva juriidilise nõukogu, Transparency Internationali ja vihjeandmise rahvusvahelise võrgustiku (WIN) soovitustele.
2. Vihjeandmise meetmed on kasutusel rohkemates ettevõtetes. KVE arendab selleks välja põhjaliku e-koolituse, info- ja juhendmaterjalid, millele on kõigil Eesti ettevõtetel tasuta ligipääs. Tegevusse on kaasatud Ausa Ettevõtluse Võrgustiku (AEV) ettevõtetest liikmed ning KVE ekspertliikmed.
3. Materjalide väljatöötamise ning teavitustöö tulemusena kasvab teadlikkus vihjeandmise olemusest ning vajalikkusest noorte ja vene elanikkonna seas.
4. KVE arendab välja vihjeandmise teemalised koolitused, mille ettevõtetele jt organisatsioonidele pakkumine edendab nii KVE finantsilist iseseisvust kui tagab ühingu valdkonnaga tegelemise jätkusuutlikkuse.

 

Teeme Ära SA
Rohetiiger
€ 100 000

Rohetiigri poolt lahendatava probleemi juur on ületarbimine ja ressursi raiskamine igal tasandil (tootmine, tarbimine, käitlemine). Projekti väljundina sünnib Rohetiigri teekaart, mis luuakse laiapõhjaliste konsultatsioonide käigus kodanikuühiskonna esindajate eestvedamisel. Rohetiigri projekt taotleb järgmisi ühiskondlikke muutusi:

1. Aitab eestimaalastel vähem jäätmeid tekitada ja neid kõige mõistlikumal moel käidelda – kasvab kodanikuteadlikkus,

2. Loob positiivse kolme sektori ülese keskkonnateadlike organisatsioonide võrgustiku, toob osapooled ühise laua ümber – tugevneb demokraatlik kultuur,

3. Korraldab sündmusi ja aktsioone, mis aktiveerivad kodanikkonda ja annavad neile reaalse võimaluse keskkonnateemadel kaasa rääkida – edenevad osalusdemokraatia ja kodanikuaktiivsus,

4. Toetab ACF-i poolt seatud eesmärkide saavutamist Eestis – suureneb vabakonna võimekus.
Projekti partneriteks on Eestimaa Looduse Fond, Tootjavastutusorganisatsioon ja Islandi vabaühendus The Blue Army of Iceland.

 

MTÜ VitaTiim
Noor Hääl Loeb
€ 48 404

Narva linnaelanike kodanikuaktiivsus on madal, mida tõestavad ka valimisaktiivsus ja erinevate uuringute tulemused. Narva noortel puudub alternatiivne võimalus saada poliitilist ja kodanikuharidust lisaks koolile ning noortega töötavate inimeste toetus võimalustest poliitikakujundamises kaasa rääkida ei ole piisaval tasemel. Noortel on vähene huvi kogukonna, linna, riigi ja Euroopa probleemide vastu.
Projekti põhieesmärgiks on tõsta Narva linna noorte kodanikuaktiivsust ja teadlikkust poliitilistes protsessides. Eesmärgi saavutamiseks õpetame noortele demokraatia toimimise aluspõhimõtteid ja tutvustame teiste valitsemisviiside protsesse; tõstame noorte teadlikkust võimalustest väljendada nii oma arvamust kui kodanikuaktiivsust; toome kokku noori ja otsusetegijaid ning koolitame noortega töötavaid inimesi.
Oodatavateks tulemusteks on haritud noored, kes mõistavad demokraatlikke väärtusi, suudavad eristada erinevaid valitsemisviise; teavad, kuidas ühiskonda panustada ja probleeme lahendada ning oma arvamust avaldada. Noortel on adekvaatne suhtumine otsusetegijatesse ning nad on valmis nendega koostööd tegema. Lisaks oskavad noortega töötavad inimesed noori julgustada ja õigesti kaasata; tõsta noorte aktiivsust ja algatusvõimet ning luua sobivaid tingimusi, et noored saaksid oma hääle kuuldavaks teha ja soovitud muutusi ellu viia.

 

2. Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Soostereotüüpideta ja efektiivse õiguskaitsesüsteemi kujundamine soolise vägivalla tõkestamiseks
€ 59 940

Projekti põhieesmärgiks on naiste inimõiguste ja võrdse kohtlemise edendamine läbi senisest efektiivsema õiguskaitsesüsteemi kujundamise soolise ja lähisuhtevägivalla tõkestamiseks. Efektiivsema õiguskaitsesüsteemi loomise eelduseks on usaldusväärse koostöö kujundamine ohvrite ja õiguskaitsespetsialistide vahel, kus pole kohta ohvri süüdistamisel ega soolistel stereotüüpidel.

Projekti otsesteks eesmärkideks on:

suurendada õiguskaitsespetsialistide oskusteavet ja kompetentsi soolise ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel;
suurendada õiguskaitsespetsialistide suutlikkust võimalikult varakult sekkuda soolise ja lähisuhtevägivalla juhtumitesse, et ennetada raskeid ja surmaga lõppevaid juhtumeid ja vähendada korduvvägivalla osakaalu;
töötada välja ettepanekute pakett seadusemuudatuste tegemiseks ja soolise ning  lähisuhtevägivalda puudutava juriidilise regulatsiooni efektiivsemaks muutmiseks.
Projekti partneriteks on Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tallinna Naiste Kriisikodu ja Islandi Naiste Õiguste Ühing.


Eesti Inimõiguste Keskus
VÕIVIK: Võimekas Vabakond Inimõiguste Kaitsel
€ 80 000

Projekti eesmärk on inimõiguste kaitse kõrgem tase Eestis ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine ning levitamine läbi laiapõhjalise võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse, mis kaasab rohujuuretasandit. Projekti käigus saavad Eesti peamised inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemalise huvikaitsega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid uusi teadmisi ja oskusi rahvusvaheliste ja Euroopa inimõiguste kaitse mehhanismidega töötamiseks ÜRO üldise korralise ülevaatuse variraporti koostamise näitel. Nad saavad teadmisi ja oskusi kommunikatsiooni ja kohaliku tasandi kaasamise kohta, samuti uutest ja arenevatest inimõiguste ja võrdse kohtlemise aspektidest. Projekti olulisemad tegevused on sisendi kogumine üldise korralise ülevaatuse variraportiks kohalikult tasandilt ja sellega seonduv huvikaitsetegevus ja võrdse kohtlemise käsiraamatul põhinevad koolitajate koolitused. Projekti jooksul saavutatakse oluline hüpe organisatsioonide võimekuse kasvatamisel ning kaasatakse inimõiguste kaitsesse uusi inimesi kohalikult tasandilt. Projekti partneriteks on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti LGBT ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Vegan Selts, MTÜ Oma Tuba ning Lastekaitse Liit ja Islandi Inimõiguste Keskus.

 

Eesti LGBT Ühing
LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele
€ 80 000

Projekti eesmärgiks on luua kaasav ja turvaline koolikeskkond LGBT+ noortele Eestis. Selleks töötatakse välja õppematerjalid ning viiakse läbi koolitused ning teavitustegevused haridusvaldkonna spetsialistidele, samuti teavituskampaania, mis aitaks inimestel paremini LGBT+ noori mõista.
Projekti tulemusena on LGBT+ noored jõustatud ning teadlikud oma õigustest ja võimalustest; haridusvaldkonna töötajad on teadlikud LGBT+ teemadest, mõistavad, miks nende teemade ja LGBT+ noorte kaasamine haridusse on vajalik, ning julgevad neid teemasid koolis ja avalikkuses käsitleda; haridusvaldkonna organisatsioonid ja asutused on LGBT+ noorte ja teemade osas informeeritud ning koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel on loodud; ühiskonna teadlikkus LGBT+ teemadel on paranenud; Eesti LGBT Ühingu töötajate pädevus koolitajatena on kasvanud ning koostöö vajalike organisatsioonide ja asutustega on senisest tõhusam. Projekti partneriteks on Kiusamisvaba Kool, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit.

 

EVPIT
Ligipääsetavuse parandamine Eestis lihtsa keele abil
€ 60 000

Projekti eesmärgiks on luua tingimused intellektipuudega inimestele aktiivsemaks, kaasavamaks ja seeläbi paremaks eluks. Projekti raames küsitletakse üle Eesti avalikku teenust pakkuvaid asutusi ja kaardistatakse ligipääsetavus lihtsas keeles küsimustiku abil intellektipuudega inimeste osalusel, kes saavad seeläbi aktiivselt kaasa lüüa enda elukeskkonna kujundamisel.
Projekt parandab peamise sihtgrupi – intellektipuudega inimeste arusaamist avalikest teenustest ja enda õigustest neid kasutada. Kogu projektitegevuste tulemusel suureneb ka avalikult kasutatavate asutuste töötajate arusaamine lihtsast keelest ja selle vajalikkusest, samuti ühiskonna ja eriti sihtgrupiga otseselt kokku puutuvate ametnike ja töötajate teadlikkuse tõus ning erivajadustega inimeste vajaduste tajumine. Sellisteks asutusteks on raamatukogud, poed, meditsiiniasutused, kohalikud omavalitsused, spordiasutused ja muud igapäevaselt külastatavad kohad.
Kokkuvõttes paraneb asutuste ligipääsetavus, suureneb ühiskonna sidusus ja suureneb tolerants haavatavate gruppide vastu. Projekti partneriteks on Tartu Maarja Tugikeskus ja Islandi organisatsioon Landssamtökin Þroskahjálp.

 

SA Kiusamisvaba Kool
Tõenduspõhine kiusuennetus ka III ja IV kooliastmele
€ 59 915

Projekti toel viiakse tõenduspõhise KiVa kiusamisvastase programmi III ja IV kooliastmele suunatud eakohane ennetusmoodul õpetajate ja õpilasteni alates 7. klassist. Projekti tulemusel saavad koolid mõõdetud mõjuga tööriistad senisest tõhusamaks kiusuennetuseks ka vanemates klassides, võimaldades mh varasemast tulemuslikumalt käsitleda ühiskonna jaoks sageli tundlikke teemasid, sh ebavõrdset ja heaolu rikkuvat kohtlemist kaaslaste poolt. Materjalides sisalduvad harjutused ja teemad aitavad edendada laiemat toetust inimõigustele ning ennetada ebavõrdset kohtlemist tulevikus. Uus moodul võimaldab vajalikku väärtuskasvatust võrdse kohtlemise kui väärtuse ja põhimõtte kinnistamiseks noortes, aga ka vihakõne ennetamiseks ja peatamiseks haavatavate gruppide suhtes. Sihtasutus arendab välja Eesti koolide personalile vajalikud toetustegevused pakutava programmiosa tõhusaks kasutuselevõtuks nii eesti kui vene keeles.

 

MTÜ Oma Tuba
Toetav kogukond ja huvikaitse: Oma Hääl
€ 59 935

Projekti otsene eesmärk on suurendada haavatavate gruppide, peaasjalikult naiste, seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvate inimeste mõjujõudu Eestis läbi Feministeeriumi huvikaitsevõimekuse parandamise, võimestava kogukonnaprogrammi ja kommunikatsioonitöö. Projekti pikaajaline eesmärk on saada soolise võrdõiguslikkuse ideele ja inimõigustele Eestis laiapõhjaline ühiskondlik toetus.  Projekti partneriteks on Naiste Laine, Eesti Noorte Vaimse tervise Liikumine ja Norra ühendus Salam Norge.

 

3. Haavatavate rühmade mõjujõu suurendamine

Eriline Maailm
Kaasava maailma silmaring
€ 59 989

Projekti eesmärgiks on kaasava hariduse ning kaasava kodanikuhariduse rakendamisel tervikliku toetava lähenemise loomine, mis taotleb kõigi ühiskonnaliikmete, sh muukeelsete ja erivajadustega inimeste sotsiaalset kaasatust ühiskonnaelus võrdõigusliketel alustel. Projekti raames koolitatakse kaasava hariduse koolitajaid ja viiakse läbi koolitusi  kaasava hariduse teemal tugispetsialistidele. Toimuvad kogemusnõustamised, koolitused ja arutelud, et aidata kaasa venekeelset elanikkonda puudutavate stereotüüpide lõhkumisele, uute hoiakute välja kujunemisele, paradigma muutusele kaasava hariduse, sotsiaalse õigluse ja võrdse kohtlemise teemade käsitlemisel.  

 

MTÜ Peaasjad
Elusid päästev vaimse tervise esmaabi (VTEA) teadlikkus igasse Eesti valda
€ 60 000

Projekti eesmärk on läbi KOV juhtide ja rahvatervisespetsialistide ning kogukonna eestkõnelejate koolitamise parandada vaimse tervise alast teadlikkust, vähendada häbimärgistamist ja diskrimineerimise ohtu. Loome toimiva VTEA koolitajate võrgustiku, materjalid kogukondadele ja teadlikkuse tõstmise kaudu teeme kuuldavamaks vaimse tervise tõttu haavatavate inimeste hääle. See annab vaimse tervise häirega elavatele inimestele võimaluse saada nende vajadusi arvestavaid teenuseid ning tõstab nende osalusvõimalusi kogukonnas. Projekti elluviimisse on partneritena kaasatud vaimse tervise raskustega elavad noored ja täiskasvanud. Projekti partneriteks on Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine ja Islandi organisatsioon Batamiðstöðin.

 

Tähtvere Avatud Naistekeskus
Soolise vägivalla ohvrite jõustamine läbi tugigruppide ja grupiteraapia
€ 43 426

Tugigrupp ohvritele on teenus, mis on Euroopa Nõukogu soovituslike miinimumstandardite nimekirjas ning Norras läbi viidud ohvrite küsitluste andmetel ohvrite endi hinnangul üks tõhusamaid teenuseid, mis toetab vägivallast väljumist. Kuigi Eesti Vabariik on ühinenud Istanbuli konventsiooniga, ei ole riigi poolt ohvritele tagatud abi piisav, et täita konventsooni osalisena võetud kohustusi ja tagada Euroopa Nõukogu soovituslike miinimumstandardite täitmine teenuste sortimendi osas.
Projekti raames käivitatakse koostöös projektipartnerite Tallinna Naiste Kriisikodu ja Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga Tähtvere Avatud Naistekeskuse pikaajalisele praktikale tuginedes tugigrupp Tallinnas ning piloteeritakse tugigrupi edasiarendusena grupiteraapia formaati Tartus.
Projekti pikem eesmärk on tugigrupi teenuse lisamine lähisuhtevägivalla ohvritele riiklikult rahastatud liitteenuse nimekirja, millest teavitatakse valdkondlike kontaktide, sotsiaalmeedia ja teavitusürituste kaudu abivajajaid, võrgustikku, poliitikakujundajaid ja avalikkust. Projekti partneriteks on Eesti Naiste Varjupaikade Liit ja Tallinna Naiste Kriisikodu.

 

MTÜ Valguskiir
Parem tulevik
€ 42 021

Projekti eesmärgiks on suurendada nägemispuudega inimeste sotsiaalset kaasatust ja MTÜ Valguskiir jätkusuutlikkust. Selleks ehitatakse ühingu majas välja ruumid teenuste käivitamiseks ja omatuluteenimiseks, töökohtade loomiseks ja ühistegevuste läbiviimiseks. Projekti tulemusena on MTÜ Valguskiir iseseisvam ja jätkusuutlikum ühendus, mille tegevusel on märgatavalt suurem mõju nägemispuudeliste elukvaliteedi ja aktiivse eluhoiaku kasvamisele. Projekti partneriks on Islandi Vaegnägijate Ühing Blindrafelagid.